Molsun girkkolaš oskui lea leamaš guhká ja molsašuddi, jáhkkimis dien áigodaga rájes goas dološdáru álbmot ja álbmogat otná Suomas ja Ruoššas vuostáválde risttalašvuođa. Gávppašeami ja eará ovttastallama bokte leat sápmelaččat Finnmárkkus oahpásmuvvan Kristus-govahallamiidda, vieruide ja muitalusaide Jesus, Ipmil ja Bassi vuoiŋŋa, ja dasa lassin buot bassi olbmuid birra. Mo báikegoddi Várjjagis lea ádden sisdoalu mii dovdat dušše nuppi-gáldduid bokte 1600-logu rájes.
Sihke ruoŧa ja dánskka gonagasat, ja maiddái ruošša cára, geavahedje mielaeavttus báhpaid doaimmaid ja girkuid huksen oassin koloniseremis sámi guolluid. Muhto seammas de sápmelaččat vuostáválde risttalašvuođa iežaset oskku vuođul. Boađus šattai sámi risttalašvuohtaáddejupmi, mii ii lean seamma go eiseválddiid almmolaš dogmát. Álbmotlaš áddejupmi lea obbalaččat hárve seammá go teologaid oaidnu, vaikko gos máilmmis risttalašvuohta livčče sajáiduvvan. Báikkálaš vierut leat báidnán kultuvrralaš ovdaáddejumis. Risttalaš áddejupmi Várjjagis huksejedje sámi luondduoskku alde, ja uhca muddui vuostálasttii dološ oskku, jos mii galgat váldit duođas čálalaš gáldduid. Dat mearkkaša ahte muhtin lagán animisma jotkkii vuođđoáddejupmin, ja dasa lassin Ipmil, Jesus ja buot girkku magihkalaš ritualaid sajáiduvve báikkálaš oskui.
Stuorámus erohus orui das mo láhttejedje jápmán fulkkiid ektui. Jábmit eai šat hávdádan buot dávviriiguin vai sáhtte bajásčuožžilit Jábmiid áimmus. Dan sajes jábmit fertejedje báhcit hávddiideaset siste vuordimin Jesusa bajásčuožžileami. Dán molsašupmi buvttii jábmiid lagabui ealli olbmuid, go jábmit ledje ain sajis min áimmus, eai ge lean guođđán máilmmi. Nu sáhtii dološ lagasvuohta jápmán fulkkiiguin joatkit, risttalaš oskku siste. Maiddái luonddu ektui šattai vejolaš oaidnit Sivdnádusa Ipmila skeaŋkan, ja dan dasto árvvusatnit ja gudnejahttit áđaid. Ii dego eahpeipmiliid bálvaleapmi, muhto giitevašvuođain buot das mii lea sivdniduvvon, maid ii oktage olmmoš sáhttá ollislaččat áddet. Dat mii lea áddemeahttun min máilmmis namuhit dárogillii “Det fins mer mellom himmel og jord...” “Gávdno eanet almmi ja eatnama gaskkas...” ja sámegillii “Guovtte ilmmi gaskkas...”. Daid dadjanvugiid siste leat gielaid erenoamášvuođat, mat bisuhit jurdaga ahte leat guokte bálddalas máilmmi, velá otnábeaivve.
Risttalaš hávdádeapmi
Gitta 1960-lohkui eanš olbmot jápme ruovttus. Doppe dikšo, basse ja sin bidje gistui lovttas dahje olgovisttis. Doppe sáhtte bearaš ja ustibiid váldit earrodearvvuođaid jábmiiguin. Gitta 1970-lohkui lei dábálaš doallat hávdádeami ruovttus, de maŋŋil dolvo gisttu hávdeeatnamii. Jos báhppa ii lean lahkosis, de luhkkár sáhtii láhčit dili. Muhto luhkkáris ii lean váldi vitkat, dat fertii báhppa dahkat boahtte heivvolaš dilálašvuođas. Lei dábálaš vitkat moadde hávddi oktanaga sotnabeaivve ipmilbálvalusa maŋŋá. Dalvet go eanan lei jikŋon eai ožžon jábmiid eatnamii. Dalle fertejedje veallát liikavisttis dássážii go girsi luittii.
Álbmotjáhku mielde ledje sii geat ledje risttalaččat hávdáduvvon čadnon hávdáseaset, ja fertejedje doppe veallát vurdimin duopmobeaivve. Leat máŋga muitalusa jábmiid birra, geat bohte bajás hávddis bottoš, ja balde olbmuid.
Muitalus: De leat ganddat čierastaddamin girkodearpmis; de čuožžel jábmi hávddis bajas, manná girkoáidde vuostá, čurve gandaide: «Ho, hoi, váive lea oađđit eatnama ozas ja vuordit duobmobeaivve.» De ganddat buot bahtarussii manne. (Erik Mikkelsen muitalan, Qvigstad almmuhan 1928, s. 344).
Sámi risttalaš hávddit eai beassan ráfis orrut go nálledutkkit gasku 1800-logu rájes čogge oaiveskálžžuid vai veardidit sápmelaččaid ja aria náli jierpmi.
Leat ollu bálvvusbáikkit Várjjatvuona birra. Daid atne sihkkarastin dihte bivdulihku, dearvvašvuođa ja eallinlihku. Lei dábálaš dološ sámi servvodagas muhtin háve jagis deaivvadit doallat oktasaš oaffaruššanseremoniijaid. Dalle sáhtte njuovvat olles ealli, borrat bierggu ja roggat dávttiid eatnamii. Oaffaruššan bivdima ektui lei vai jearrat bivdolihku, oažžut rávvagiid gos livččii buorre bivdit, ja giittosin go bivdin lihkostuvai. Oaffaruššan guollebivddu ektui lei dávjá sieiddi vuoidat guollevuojain. Sieidi lei dávjá vihtan buorre bivdonjuora gávdnat. Guolástit rabas, uhca fatnasiin sáhtii leat heakkaváralaš, sihke mearas ja jávrriin. Danin lei dehálaš doallat buorre oktavuođa fámuiguin mat stivrejedje dálkki ja sállaša.
Mearrabivddus atne vissis sajiid eatnamis vai gávdnat bivdonjuoraid mearas, vai dihte goas ledje ollen rivttes sadjái. Gohčodit mearkka váldit. Ain atnit dahpin, ja lea sivva manin ain dovdet máŋga dološ báikenamaid. Dolin vihtanat ledje dávjá čadnon bálvvusbáikkiide, juogo sieidi dahje bassevárri, ja oaffarušše dain báikkiin sihkkarastin dihte guollelihku. Dálááigge vihtanat leat davja visttit, mii gáibida ahte dovda olbmuid namaid. De dahpi ii leat šat čadnon oaffaruššamii, lea dušše geavatlaš čujuhus. Maŋŋá go ekkolodd šattai dábalaš de ii lean šat seammá dárbu vihtaniid dovdat.
Ovdamearkkat boares vihtanat leat várit Álda, Stuorrastivrran ja Murggiidgahpparas. Áillesgeađgi mii lei Unjárgga girkobáikkis ja Bálddesgeađgi raftebealde Várjjatvuona leat guokte geađggi mat atne vihtanin, ja mat nugo namuhuvvon várit gohčodit bálvvusbáikin boares gáldduin. Leat maiddái ovttastuvvon vihtanat luonddus ja visttiid. Ovdamearka dihte Álda Girkui, mii mearkaša ahte oaidná Álda vári Unjárgga girkku duohkin.
Máŋga saji Várjjatvuonas leat erenoamaš hámit. Muhtin leat olbmot rahkadan, nugo labyrinta, eanaš leat jahkimis čuožžun nie jiekŋaáigge rájes. Leat olbmot geat mearridit jos lea bassi. Dat mearkkaša ahte leat báikkit mat fállet oktavuođa eará fámuiguin, dahje gos sáhttá vásihit juoida erenoamáš. Sámegilli gohčodit bassi dahje áilegas. Báikenamma álda maiddái čájeha bassevárrái. Eanaš sajide leat čadnon oaffaruššima, davja sieddiide. Odne eat dovdda šat buot daid vieruid mearkkašumi mat leat čadnon daid báikkiide, muhto bassi sajit leat ain gálddut midjiide áddet mo min máttut gulahalle luondduin.
Vierru hávdádit jábmiid juovaid dahje geađgelanjaid siste sáhttá leat álgán juo 1.000.o.Kr. Dutkkit rehkenastit dat sámi hávdádandábi dovdomearkan. Sii bidje jábmi biergasiid hávdái, dávjá gisse liikka bessiin. Čálalaš gáldduid mielde 1600-logus sii jáhkke ahte jábmit bajásčuožžiledje nuppi, bálddalas áibmui. Danin lei ge nu dehálaš ahte jábmi oaččui biergasiiddis mielde go dárbbašii daid boahtte eallimis. Sivva manne válljejedje hávdádit geađgejuovain sáhttá leat go oaivvildedje ahte šattašii álkit beassat sisa Jábmiidáibmui.
Lei oktavuohta gaskal jábmiid ja ealli olbmuid, earret eará dábiin navdit mánáid jápmán fulkkiin. Oassi sielus mii lei luovus gorudis sáhtii dalle sirdit jábmis ja eallit viidáseappot navdán mánás. Jos mánná buozašii, de jáhkke ahte ledje gohčodan máná boastut jábmi namas, ja danin lei dárbu iskat gii siđašii namas mánnái. Jáhkke jábmit sáhtte váikkuhit ealli olbmuid, ja bidjat dávddaid jos áibbašedje ealli fuolkki. Dalle lei dárbu šiehtadallat jábmiiguin ja oaffaruššat vai beassat eallit viidaset. Jábmit sáhtte maiddái veahkehit eaŋkiláššiiguin, nugo gullat muitalusas Mártena maŋimus mearramátkkis.
Go álge hávdádit risttalaš dábi mielde de nuppi jábmiidriika jávkai, ja álbmotlaš oskku mielde báhce jábmiid hávddiidasaset vuordimin duopmubeaivve ja Jesusa bajásčuoččileami. Danin láhttejedje olbmot várrugasat hávddiid lahkosis, amaset muosehuhttit jábmiid. Báikenamat main lea gálbmi ja hávdi čujuhit dasa ahte leat jábmit hávdáduvvon guovllus.
Noaidi lea sámi árbevieru mielde olmmoš gii oaidná mii lea oaidnemeahttun earáide, ja gii sáhttá oahppat váikkuhit dálkki ja biekka, fidnet bivdolihku, buoridit olbmuid ja elliid, dahje bidjat buozalmasvuođa olbmuide ja elliide. Lei attáldat mii jođii soga mielde, ja lei dárbu oažžut bagadallama vai nagodit stivret fámuid maid hálddašii. Noaidi sáhtii veahkehit olbmuid, dálkkodit dahje gávdnat láhppon dávviriid. Muhto noaidi sáhtii maiddái bidjat báhaid, ja goddit olbmuid ja šibihiid. Lei losses rolla doallat servodagas, ja sáhtii maiddái šaddat persovnnalaš hástalus. Noaidi sáhtii oaidnit ja hallat jábmiiguin, gufihtariiguin ja eará hápmásaččaiguin. Leat máŋga muitalusa noiddiid birra, muhto dán oktavuođas leat válljen daid mat leat čadnon vissis sajiide.
Gufihttarat leat eatnanvuložat geat orrut olbmuid lahka, ja dain ferte váruhit. Sii sáhttet veahkehit jos árvvusatná daid, muhto sáhttet maiddái dahkat vattisvuođaid olbmuide jos daid eai váldde vuhtii. Sierra báikkit leat čadnon hálddiide, maid gozihit sin guovllu. Min mearrasámi guovllus leat maiddái hálddit čázevuolde. Eará goziheaddji lea máddu, mii gáhtte guliid ja cubbuid. Leat dievva muitalusat dakkáraš hámiid birra, ja mii leat válljen muhtin ovdamearkkaid čadnon báikkide Unjárggas.
Stállu lei soaiggus hápmásaš, gii erenoamášit návddašii olbmománáid borrat. Stállu lei stuoris ja gievrras, muhto oalle jalla ja álki fillet. Leat ollu máidnasat dan birra mo uhca, gávvilis mánát fillejedje stuorra, gievra Stálu. Leat maiddái muitalusat ollesolbmuid birra mat hástaledje Stálu doarrut, sihke vai heakkaset gádjut ja vai fidnet su riggodaga, go Stálus ledje ártnat. Lei vejolaš sihke ráhkadit Stálu, vai doarrut earáiguin, ja ieš geaidut Stállun, vai fámolaš šaddat. Jos hastalit Stálu doarrut, lei dehálaš ii atnit Stálu niibbi goddit su, go dalle niibi jorggihivččii du vuostá. Fertii álohii goddit Stálu beatnaga maiddái, danin go jos beasašii njoallut Stálu vara, de ealáskii fas.